Retsensioonid

Tallinna varieteede ajalugu.

Kui mul paluti kirjutada varieteedest, mis eksisteerisid Tallinnas selle žanri hiilgeajal, meenus mulle eelkõige Viru Varietee – sedavõrd meeldejääv oli ta minu jaoks. Ja mitte ainult minu jaoks – suuremale osale Nõukogude Eestis elanud inimestest meenub just Viru Varietee, kui jutt käib varieteest.
Enne laulvat revolutsiooni oli Tallinnas neli nimekat varieteed. Neist kolm tegutsesid tolle aja kohta suurtes nõukogude hotellides: Viru, Olümpia, hotell Tallinn. Neljas asus Harju tänava kohviku teisel korrusel ja kandis nime Baar-Varietee. Varietee-etendused toimusid mitte ainult nendes kohtades, aga ka Astorias ning mõni aeg hiljem ka reisipraamidel. Üksikuid numbreid esitati ka suurtel üritustel ning televisioonis. Võib täie veendumusega öelda, et see oli Eesti varieteekunsti tõusu aeg. Sõnum Eesti varieteest kandus kaugele väljapoole endist ENSV-d.
Mitmekülgse populaarsuse põhjusi oli palju – Eesti varieteekunsti peeti üheks dissidentluse vormiks, sest ta ei olnud sisult rahvuslik ega vormilt sotsialistlik. Vaatamata sellele peeti varieteed kunstiks, mis on „imporditud vastikust läänest” ja millele poliitika Olümposelt vaadati eelarvamusega, kuid läbi sõrmede. Nii jäi alles võimalus edasi areneda. Mitte kunagi ei nähtud, et keegi oleks varieteeõhtute korraldamist takistanud. Pealegi, kuulduste levides hakkas Tallinna saabuma rohkem turiste, mis omakorda hakkas linnale teatud sissetulekut tooma.
Eesti varieteekunsti taassündi võib võrrelda Sergei Djagilevi trupi triumfiga Pariisis 20. sajandi alguses. Ka seal balletikunst sisuliselt kustus, ent sellegipoolest tõusis Djagilevi juhtimisel ootamatult tuhast. Samamoodi juhtus ka varieteega Eestis – olles täiesti kustunud, elustus see „sulaperioodil” taas. Need, kes olid kunagi alustanud selle kunstiharu arendamist sisuliselt nullist, olid veel elus ja terved: Inge Põder, Paul Kalde, Vladimir Sapožnin ja paljud teised. Oli ka neid, kes olid veel liiga noored, et ühineda, kuid nägid juba perspektiivi (pean silmas Kalju Saarekest). Tahan nende õilsate inimeste kohta öelda, et nad olid eelkõige professionaalid, kes põlgasid mõistet „isetegevus” ning suutsid Eesti varieteekunstiga taas õigest otsast alata, luues hiljem professionaalsel alusel uue žanri.
Tihti värvati tantsijaid n.ö. otse tänavalt, sest vahel on nii: lähed ja näed, et see noor olevus oma loomulikkusega ning graatsiaga võiks saada suurepäraseks tantsijaks. Sellised „juhuslikult” valitud noored said kõige sagedamini esmaklassilisteks tantsijateks – loomulikus õhkkonnas väljendasid nad ennast märksa paremini kui ametlikul casting’ul. Aga kui värvatigi „otse tänavalt”, siis tööd uustulnukatega alustati ainult koreograafi range pilgu all. Tempo oli selline, et mõne kuu pärast võis neiud ja noormehed lavale saata.
Priimatantsijad olid Estonia teatrist või juhtivate estraaditähtede hulgast.
Näha mõne meetri kauguselt oma lemmikartisti – see oli juba midagi! Täiesti tavaline oli see, et kui keegi tahtis näha oma silmadega mõne meetri kauguselt Ülle Ullat, Tiit Härmi, Elita Erkinat, Juta Lehistet, Vjatšeslav Maimussovit, Tõnis Mägit või Els Himmat, siis ta pidi ostma pileti varieteesse ning soov muutus tegelikkuseks. Selline vahetu kontakt publikuga mõjus viljastavalt ka artistidele. Nende põhitöö suurtel lavadel muutus üha vabamaks köidikuist, mida suured saalid tahes tahtmata tekitavad. Meie juhtivad varieteed olid igas mõttes kõrgetasemelise kunsti allikaks, sest see ei puudutanud ainult koreograafide (Kalju Saareke, Mai Murdmaa, Igor Tšernõšov, Mait Agu) kaasamist tantsude seadmisele, vaid ka kõike muud, mida üks professionaalne teatritrupp peab omama: kostüümid, valgustus, helitehnika…
Varieteed olid meie miniatuursed muusikateatrid. Ma ei oleks isegi unes ette kujutanud, et riigikorra vahetumine toob kaasa varietee sulgemise. See oli ju midagi niivõrd läänelikku, et inimesed sõitsid kõigist Nõukogude Liidu nurkadest Tallinna, et seda kui keelatud vilja vaadata. Aga lõpuks läks ikkagi niimoodi…
…Seda tähelepanuväärsem on tõsiasi, et vaatamata kõigile saatuse keerdkäikudele tuli varieteekunst meie juurde tagasi Viru Varietee abil. Ja ma olen kindel, et see on alles algus!
Varieteekunsti austaja,
Lauri Leesi.
2005

2023...

Praegu aga Viru Varietee koostöös Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinnaga viivad läbi suure eduga ning täissaalide juures igaastaseid jõuluesinemisi. Suurt populaarsust omab Viru Varietee korporatiivsetel ja muudel eraüritustel.

Kihiseva tervitusjoogi saatel olete oodatud showmaailma õhtusöögile, kus etendust pakub professionaalne tantsutrupp klassikalisest kan-kaanist kuni modernse tantsuni.
See on õhtu, millest lihtsalt peab osa saama!

Tulge ja veetke unustamatuõhtu koos Viru Varieteega, mis on saanud oma aja sümboliks. Teid ootavad unustamatud hetked ja elamused!

Ootame Teid Viru Varieteesse!

2006 - 2022.

Idee Viru Varietee taassünnist, kes lõpetas oma esinemised 1994 a., tekkis kahetuhandete alguses. Kaasaegse trupi tekkimisest võttis osa tunnustatud grand varjetee žanris Kalju Saareke. Tema poolt juhendatud tantsukollektiivist “Golden Lady” sai uue “Viru Varietee” alus.

2003 aastal populaarse ööklubi “Bonnie & Clyde” laval, võttis publik ülima heakskiiduga vastu taastatud Viru varjetee programmi repertuaari. 1986 aastast kosmiline šou “Supernova”, mis oli lavastatud koreograaf Kalju Saarekese poolt, säras mitte ainult Eestis, esinemised toimusid täis saalidega Soome, Taani, Leningradi , Sotchi kontserdisaalides ja jätkuva eduga.

2005 aastal kontsertprogrammiga “Grand Revue” teatas Viru Varietee oma tagasitulekust. Värvirikka šou loojateks said Ants Väheaus ja Irina Kruglova, hindamatu panuse uhke etenduse ettevalmistusse andsid Ülle Ulla, Gustav-Agu Püüman, Hendrik Kerge ja teised. Näitlejate põlvkond, kes särasid oma andega eelnevatel aastatel täitis tegevuse kordumatu koloriidiga ja säilitas aegade seose. Tõnu Kilgas, Tiina Gross, Erich Krieger, Viru trio, Raivo Peekmann, Svea Reintak, Irina Kruglova oma kindla näitleja meisterlikkusega tekitasid loomingulise tõusu atmosfääri, millega õhutasid noorema põlvkonna artistide arengu.

…2006. aastal toimus Viru Varietees pingeline töö – suurejoonelise jõulushow ettevalmistus. Arvestades suurt nõudlust piletite järele otsustati teha kaks etendust ühel päeval. 9. detsembril kogunesid Salme kultuurikeskusesse show’d vaatama mitte ainult vanemad varieteekunsti austajad, aga ka noored inimesed. See tendents rõõmustab meid, sest me oleme seisukohal, et tõeline kunst võib olla arusaadav igas vanuses inimestele.

28. aprillil 2007 toimus Tallinna Linnahallis tähelepanuväärne sündmus – Viru Varietee tähistas oma 35. aastapäeva. Ants Vähejausi ja Irina Kruglova juhtimisel toimunud juubelikontsert kinnitas Viru Varietee artistide kõrget meisterlikkust. Iga väljaaste järel puhkes saalis aplausitorm. Kavas olid esindatud varasemate aastate kuulsad numbrid kõrvuti juba armsaks saanud tänapäevaste tantsuseadetega. Suurimaks kiituseks nii artistidele kui ka selle peo korraldajatele kujunesid publiku vaibumatud ovatsioonid.
Sugugi mitte juhuslikult ei tulnud pärast juubelikontserti koostööpakkumine ühelt Tallinna parimalt hotellilt – Meriton Grand Hotel Tallinn pakkus oma restorani Viru Varietee regulaarseteks etendusteks. 2007. aasta sügisest 2008. aasta kevadeni kestnud hooaeg on tõestanud projekti populaarsust.

Viru Varietee 45 ja 40 juubelikontserdid muutusid pidustuse traditsiooniliseks jätkuks Viru Varietee 35, mis toimus 2007 aastal Tallinna Linnahallis. Juubeli esinemistele Salme kultuurikeskuses on alati kutsutud kõik artistid, kes kunagi on töötanud Viru Varietees.

Nagu Te teate tähistas legendaarne Viru Varietee 2022 aastal oma 50 juubelit. 50. Juubelisünnipäev on märgilise tähtsusega ka inimese jaoks. Rahvasuu räägib ju, et alates sellest vanusest saab inimene patud andeks, saab alustada nö puhtalt lehelt jne. Aeg ei seisa paigal. Muutuvad valitsused, inimeste harjumused, huvid ja palju muud.
Nii on saabunud aeg, kus ka Viru Varietee on otsustanud muuta oma etenduste formaati, jäädes siiski oma algupära juurde.  Arvestades Teie ettepanekuid ja soove muudame oma etendusi nii, et senise kahe pooletunnise kabareeshow asemel hakkame pakkuma ühte pikemat etendust. Teeme seda selleks, et rahvale jääks  rohkem tantsuaega retrodisko rütmide saatel.

Juubeliaastal üritasime Teile pakkuda erinevaid populaarseid lauljaid nende suurepäraste esitustega.  Ja kuna selline praktika õigustas ennast igati, siis jätkame seda, kutsudes Teie ette erinevaid säravaid ja karismaatilisi Eesti artiste.

Värske info saamiseks palume Teil jälgida Viru Varietee facebooki lehte.

Vanast heast asjast tuleb võtta eeskuju!

Kõrvalseisja pilk, eriti kui see on selle inimese pilk, kes on olnud varietee sõbraliku kollektiivi liige, on eriti huvipakkuv, et näha, kuidas Viru varietee tärkas pärast varjus oldud perioodi. Anname sõna võrreldamatule Ülle Ullale:

„30. oktoobri õhtul kogunes Salme kultuurikeskusesse palju inimesi, kes veel mäletasid aegu, kui Tallinna saabunud sõpru kutsuti õhtul aega veetma mõnessse Tallinna varieteesse. Meeldiv oli istuda hubases õhkkonnas, nautides aromaatset kohvi ja kuulsat eesti šokolaadi, mida armastas igaüks… Ja sellel õhtul, juba palju aastaid hiljem, võis tunda erilist atmosfääri, mis viisid meid meenutustes paar aastakümmet tagasi. Ning kui kissitada silmi, lastes eredatel prožektoritel neid valgustada erinevate värvidega, siis kohe ei ütlegi, millises aastas sa oled… Samad lõhnad, samad jutud, samad aistingud.
Tänase õhtu publik tuli siia lootusega näha oma lemmikut – kümmekond aastat varjus olnud Viru Varieteed. 1972. aastal loodud Viru Varietee töötas suure eduga üle kahekümne aasta, esitades laval üle kahekümne lavastuse – libretoga seotud show’d koos solistide, tantsutrupi, lauljate ja elava orkestriga. Selle teatri hingeks ja asutajateks olid Inge Põder, keda võib pidada tollase Eesti varietee üheks parimaks asjatundjaks, ning Endrik Kerge.
Igaõhtune publikule mõeldud menüü kujutas endast teater-varieteed oma kindlate traditsioonidega, ning kõigi imestuseks juhtus nii, et see suurepärane ja kõrgetasemeline teater-varietee ootamatult suleti. Arusaamatus oli suur, me ei leidnud sellisele sammule õigustust… Ja ei olegi mõtet leida sellisele sammule õigustust – see on nõrkuse tunnus. Viru Varietee ei olnud kunagi nõrk kollektiiv.


Aga iga hea asi tuleb tagasi! Leidus entusiaste, kes otsustasid „magava kaunitari” üles äratada. Irina Kruglova alustas oma loomingulist ja professionaalset tantsijakarjääri Viru Varietee sõbralikus neidude kollektiivis ning jõudis lõpuks sooloesinemisteni, tantsides partneriga duetti. Üheks tema tähtsaks saavutuseks tuleb samuti lugeda üleliidulisel estraaditantsijate konkursil solistide kategoorias koos Gennadi Jakovleviga saavutatud kolmandat kohta. Kui Viru Varietee suleti, tahtis Irina ikkagi tantsimist jätkata. Kalju Saarekese juures sai temast usin õpilane, aga varsti ka abiline tantsuproovidel. Järgnevalt tekkis tal soov teha ise tantsudele seadeid. Olles registreerinud firma Varietee Viru, palus ta abi Ants Vähejausilt, kes oli enne Viru varietee sulgemist selle viimane kunstiline juht. See idee leidis vastukaja. Miks mitte üllatada kõiki ning äratada Viru Varietee uuesti ellu!


…Tänane õhtu kinnitas, et salasoove on võimalik ellu viia, aga lisaks entusiasmile on selleks alati vaja kogemusi ja mõttekaaslasi. Viru Varietee uus tantsijate koosseis on sädelev ning noor. Irina Kruglova on suure osa tantsudest ise seadnud. Eriti efektne oli number, mida esitasid neiud suurte lehvikutega. Etenduse lõpp jäi meelde tantsuseade ning uhkete varieteekostüümide poolest. Duett „Darling” sai õhtu jooksul kõige suurema aplausi osaliseks. Esimese osa lõpus esitati Kalju Saarekese poolt seatud omaaegset hitti „Supernoova”, mille taaslavastamise ja organiseerimise usaldas Kalju Saareke Irinale. Peale suurepäraste tantsude ja eelprogrammi esinesid suurepärased lauljad-solistid – Tõnu Kilgas, Erich Krieger, Erkki Otsman ning noor lauljatar Margarita. Endise säraga esines Viru Trio. Kõige rohkem rõõmustas mind see, et praeguse elustiili juures mõtlevad mõned noored inimesed veel ilust, veetlusest ning meloodilisest muusikast ning püüavad unustusse langenud harmoonilist varieteekunsti uuesti elustada. Minu sooviks on, et vana nime all loodav teater-varietee tõuseks meie uues ühiskonnas jalule! Kui me olime Nõukogude Liidu varietee esireas, siis meid austati ja selles keerulises sfääris tunti meie üle uhkust. Mitte miski ei takista meid saavutamast seda taset ka nüüd, kui materiaalsed võimalused varietee loomiseks on mitu korda suuremad! Vaatamata uue sajandi uuele maitsele peab varieteel olema eluõigust. Vanast heast asjast tuleb võtta eeskuju. Selleks soovib jõudu ja edu endine Viru Varietee tantsija Ülle Ulla.”

1985 - 1995.

Miski ei püsi paigal ning järgmised kümme aastat tõid kaasa uued muutuste tuuled.

Alates 1985. aastast töötas Viru Varietee Ants Vähejausi juhtimisel, kes jätkas väljakujunenud traditsioone, luues uusi lavastusi ning samaaegselt õpetades välja uusi tantsijaid.
Samal ajal ei toimunud varieteetrupi töös mingeid kardinaalseid muudatusi. Jätkus traditsiooniline tegevus, sest show, nagu teada, peab alati jätkuma! Professionaalse tantsija areng ning enda vormi säilitamine ei ole võimalikud ilma teatud rutiinita: solistide hommikused proovid-treeningud toimusid Riikliku Filharmoonia (Viru Varietee kuulus Filharmoonia koosseisu) proovisaalis, õhtused proovid toimusid Viru hotellis asuvas varieteesaalis kella 17 kuni avamiseni kell 21. Raske töö kandis vilju – paljudest rühmatantsijatest said aastate jooksul tunnustatud solistid. Siinjuures võiks näitena nimetada Tatjana Narmat, Ella Rossmanni, Sirre Oengo-Andersoni, Nina Sopovat, Irina Kruglovat, Gennadi Jakovlevi, Kristjan Härmi.
Viru Varietee paljud välismaa-reisid olid tulemuseks järjepidavale tööle ning professionaalsuse taseme tõstmisele. Sellel perioodil juhtus see, et 1988. aasta juulis sõitis Eesti varietee esmakordselt Soome Kotka Merepäevadele. Koosseisu kuulus 35 artisti, kes esitasid erinevaid 2-tunniseid programme. Ja selleks varieteeks oli Viru Varietee.

1989.augustis toimusid Sotšis Eesti kultuuripäevad. Viru Varietee oli esindatud 36 artistist koosneva trupiga ning esitas suures Festivaliteatris 11 etendust, kusjuures iga etendus kestis poolteist tundi.
1990.aasta oli rikas külalisesinemiste poolest. Kaheosaline kava Helsingi Idakeskuse avamisel, pooleteisetunnine kava Leningradi varieteefestivalil, uusaastaetendus Soomes Turu linnas, kus programm algas õhtul kell 23 kahetunnise non-stop kavaga.
1991.aasta. 19. – 30. novembrini tantsisid varietee solistid Soomes Rewell Center’is etendunud operetis „Öö Veneetsias”. Kohe pärast etenduste lõppemist esines Viru Varietee pooletunnise kavaga hotelli Waskia ööbaaris, kus programm algas kell 24.00.

1993.aasta. Laev-muuseumi Fargen Sjalland (asub Kopenhaageni kesklinnas) suures kontserdisaalis-restoranis, kuhu mahtus 2000 külastajat, andis Viru Varietee täissaalile viis kahetunnist etendust. Need koosnesid Viru Varietee parimatest numbritest läbi aegade, mis oli justkui platinum-valik. Nii suured ja vastutusrikkad etendused saavad toimuda vaid juhul, kui trupp suudab taaselustada oma varasemat repertuaari, mis eelkõige eeldab rasket tööd. Aga Viru Varietees ei teatud kunagi, mis on väsimus. Töö võib olla nauding!

KÕIK HEA ALGAB ÜKSKORD!

Aeg: 06 mai 1972 aasta.
Koht: Hotell Viru, suurim hotell Eestis tol ajal.
Sel päeval toimus hotellis Viru tolle aja kohaliku kultuuri suursündmus – avati grandioosne ja läänelik Viru Varietee, mida asus juhtima lugupeetud Lembit Mark!

Varieteetruppi organiseerijad ning soliste, orkestrit ja tantsutruppi ühendavate esimeste programmide loojad olid Inge Põder ja Endrik Kerge. Esimese kolme programmi muusika lõid spetsiaalselt varietee jaoks tuntud Eesti heliloojad – Gennadi Taniel, Aarne Oit ning Uno Naissoo. Koreograafid olid Inge Põder ja Endrik Kerge (viimane oli ka libreto autor ja lavastaja). Kostüümide looja oli Aime Unt, hiljem tegelesid sellega peamiselt Gustav-Agu Püüman, aga ka Agu Pilt, Tuuliki Tolli, Kaisa Pärenson. Viru varietee etenduste ja tantsude lavastajateks olid samuti koreograafid Heino Aassalu, Mai Murdmaa, Kalju Saareke, Mait Agu, Irina Generalova, Valentin Katajev (Leningrad), Vakil Usmanov (Moskva). 1982. aastal toimusid muudatused juhtivas koosseisus – Ülle Ulla sai varietee kunstiliseks juhiks, säilitades selle juhtiva rolli teiste Tallinna varieteede seas.

Eraldi tahaks mainida esmaklassilisi professionaalseid tantsijaid, kes olid neil aastail koos meiega:
Juta Lehiste, Larissa Kaur, Tamara Burova, Tatjana Narma, Tatjana Basova, Elonna Spriit, Sirje Nurmis, Helju Aren, Berta Krumm, Vjatšeslav Maimussov, Jüri Laas, Janis Garancis, Ants Vähejaus, Aleksander Buldakov, Väino Aren, Endrik Kerge, aga samuti Tallinna üks suuremaid tantsugruppe GIRLS – laulev ja tantsiv trio, kes oli alati publikumagnet.
Enne „Supernoovat”, mis lavastati 1986. aastal, oli programmi muusikaliseks saatjaks elav orkester, mille koosseisu kuulusid Tallinna parimad muusikud: Arvo Pilliroog, Toivo Unt, Tiit Paulus, Margus Kappel, Enn Vai, Tõnu Naissoo, Jaan Kuman, Helmut Aniko, Tõnis Kõrvits, Tiit Varts, Heiki Kalaus ja paljud teised. Lauljad-solistid olid Jaak Joala, Els Himma, Marju Kuut, Oleg Melnik, Boris Lehtlaan.

See periood, 1972. kuni 1985. aastani oli sündmusterohke. Lühikese ajavahemiku, 13 aastaga, suutis Viru Varietee tõusta jalule ning areneda, aga lisaks sellele saavutada tänu juhtivkoosseisu talendile vabariiklikku kuulsust ja tuntust väljaspool ENSV-d.